Kaasaskantavad väikearvutid ja seadmed


Kaasaskantavate seadmete levikule aitab kaasa tehniline areng, hindade odavnemine ja eriti mobiilse interneti kiiruse ja kättesaadavuse kasv. Kes ikka tahab keti (juhtme) otsas istuda!

Pihuarvuti oli veel mõned aastad tagasi väga populaarne nii ettevõtjate kui tehnofriikide seas. Tänamatu on see tehnoloogia areng, iseseisvad pihuarvutid on lõplikult kõrvale heidetud, nende veel töötavate mudelite arendamine lõpetatud ning unustusse nad lähevad. Pihuarvutid jäävad muidugi alles erialastesse rakendustesse.

Nutitelefonid, see parem osa mobiiltelefonidest, on „pihensite“ sfääri täielikult üle võtnud ja veel uskumatult laiendanud. Ei saa vastu vaielda – pole mõtet kaht seadet kaasa vedada ja mobiil on ju niigi kohustuslik aksessuaar. Isegi 50-eurose mobiiliga saab väga hästi e-maile hallata ning veebis asjad ära ajada. Kontrollitud, kuid väsitavalt ebamugav ja aeglane. Suurem pilt, puuteekraan, käepärasem operatsioonisüsteem, piisavalt mälu, tänapäevased kiirused (3.5G) teevad suhtluse palju mugavamaks ja kui lisada gramm edevust, siis olemegi jõudnud nutitelefonide edu läteteni.

Kuid nutitelefonide maailmas valitsevad rängad vastuolud, dramaatiliselt väljendudes käib heitlus elu ja surma peale. Nokia, kauaaegne kuningas, meie jaoks helge tuleviku sünonüüm, on troonilt pudenemas. Nokia sarnaneb suure majesteetliku jõega, kuid mis on jõgi? Kaldad seisavad ju paigal ja voolab hoopis vesi ning juba Herakleitos ei saanud samasse jõkke uuesti astuda. Pole Nokia telefonid ju halvad, kuid probleemid on operatsioonisüsteemis, meile nii harjumuspärane Symbian ei ole ajaga kaasas käinud, tulemuseks on turuliidri koha loovutamine Q4 2010. See on omakorda paratamatus, sest Symbiani loogika tuleneb senistest menüüpõhistest telefonidest. Nokia uus juht on ise võrrelnud praegust seisu põleval naftaplatvormil seismisega – kas jääda leekidesse või viskuda kümnete meetrite sügavusele jäistesse voogudesse. Võta kinni, kas Nokia valis teise tee, kuid Nokia alustas koostööd Microsoftiga…

Ka Microsofti kauaseid katsetusi mobiilsete operatsioonisüsteemidega pole saatnud edu. Väidetavalt on Windows oma olemuselt hiire-põhine, aga hiir on viimane, mida me oma mobiiltelefonile igatseme. Varsti on oodata uut telefoni-Windowsit, elame-näeme.

Apple oli see, kelle iPhone tukkuvasse mobiilimaailma välguna sisse raksatas. Üht-teist uut, palju äraunustatud vana, absoluutselt värske lähenemisnurk, tõeline stiil ja erakordselt õnnestunud reklaamikampaania – iPhone on lühikese ajaga hõivanud tohutu turu. Kuidas see on võimalik? Väga hästi positsioneeritud toode, suurepärane disain, võimas reklaamikampaania – siin on Apple ületamatu.

Samas hoiab Apple kõik otsad enda käes, isegi Eesti Ekspressi iPad-versiooni müügihinna määrab Apple ise, ka maksed käivad läbi Apple. Tootmises hoitakse praktiliselt vaid üht mudelit (Nokial 50!), uuendusi tilgutatakse jaokaupa ja alles siis, kui kõik töötab laitmatult, kasutaja võimalusi telefoni administreerimiseks piiratakse, tagamõttega jäetakse mälukaardipesa paigaldamata, hinda naljalt ei langetata, müüakse enamasti läbi telefonioperaatorite siduvate pakettide. Need põhimõtted on toonud edu, paljudele inimestele ei meeldigi valikuid teha. Samas iPhone 4 iselühistuv antenn on sellise „ühe telefoni“ suuna kahtluse alla seadnud.

Maailmas laialt levinud Blackberry Eestis ei tööta.

Uus täht on Google operatsioonisüsteem Android, mis teeb uskumatut võidukäiku. Android sündis alternatiivide vajadusest, tegemist on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, suvalistel programmeerijatel ükskõik millises maailma otsas on selle arendamiseks täielikult vabad käed. Android-telefone toodavad HTC, Sony-Ericsson, LG, Samsung, Huawei, ZTE ja paljud teised. Androidi turuosa kasvab tohutu kiirusega ja suurimal turul USAs on juba hõivatud liidripositsioon. Tundub, et vanadel (Nokia) ja uutel (Apple) monopolidel hakkab kontroll turu üle kaduma!