Arvuti täiendamine 


Kas vahel on tunne, et arvuti võiks olla varustatud vändaga, millelt siis aeg-ajalt hoogu juurde tõmmata? Arvuti vananeb kiiremini kui muud asjad meie ümber. Kuid alati ei pea paari aasta vanust kasti ära viskama või maasugulasele sokutama, arvuti eluiga saab mitmeti pikendada. Esimene asi on anda arvuti spetsialistile hooldamiseks, aga kaaluda tasub ka arvuti täiendamist.

Mälu – ei mäleta juhust, kus oleks kaevatud mälu rohkuse üle. Mälu vähesust esineb seevastu väga sageli, tihti ei osata selles näha hädade peapõhjust. Kui võimalik, tasub alati mälu lisada.

Kõvaketas – üks probleem on, et asjad ei mahu ära. Kuid ka näiliselt laheda ruumi korral võik kettavahetus ootamatu efekti anda. Nimelt on uuemad ja suuremad kõvakettad reeglina ka kiiremad. Ja mida kiiremini leiab arvuti teie andmed kettalt, seda reipamalt toimib kogu süsteem. Kui soovite eriti suurt kiirust ja töökindlust, soovitan flash-ketast (SSD). Aga varukoopiate tegemine on igal juhul ülioluline!

Protsessor ja emaplaat – tänapäeva riistvaratootjad viivad edukalt ellu poliitikat, mis muudab ühelt protsessoriplatvormilt teisele ülemineku väga keeruliseks. Teatud asjaolude korral tasub seda varianti siiski kaaluda.

Graafikakaart – enamikel juhtudel ajab kontoriarvutis asja ära integreeritud graafikamoodul, kuid koduarvuti (kus vahel ka mänge mängitakse) tahab tõhusamat kaarti. Soovitav on ka HDMI-väljund.

Optiline seade – kaob tasapisi minevikku. Kui arvutil DVD-kirjutajat pole, kuid vajadus on, siis saab kasutada soodsahinnalisi väliseid USB-seadmeid.

Dokk (port replicator) – hea võimalus paremate sülearvutite kasutusmugavust ja töökindlust tõsta.

Akud, laadijad – vana sülearvuti ei pruugi nii hädine tunduda, kui näiteks aku ära vahetada.

Väline andmekandja – väga mugavad, kiired ja tänapäeval ka mahukad on USB-pulgad ja muud flash-seadmed. Suuremate mahtude korral on sobivad väikest mõõtmete ja suure mahuga välised kõvakettad, kus saab hoida nii jooksvaid andmeid kui passiivseid varukoopiaid.